Teie ostukorv on tühi.
Aeduba roniv "Neckargold"
Roniuba "Neckargold".
Kõrge kollane keskhiline aedoa sort. Sparglitüüpi sort ilma kiudeta. Taime kõrgus 190 cm. Kauna pikkus 25-27 cm. Seemned valged. Külv juuni algul
avamaale vahedega 3-4 x 60 cm. Väänkasvulised taimed, vajavad toestamist.
1,0 g = 3-5 seemet.
* Kultuurid liigitatakse kasvu järgi: põõsaskujulised, poollooklevad ja looklevad taimed. Poolpõõsa pikkus võib olla 20-70 cm. Varre pikkus poollookleval taimel ei ületa 1,5 m. Selle eest looklevatel isenditel võib varre pikkus ulatuda kuni 5m ja isegi pikemaks! Eestimaa aedadesse sobib just esimene (poollooklev e.poolpõõsas), kuna see ei karda külma, ning saab kiiremini valmis. Uba on üheaastane taim, hargnevate rohtjate vartega. Nagu kõikidel ubalistel on ka sellel taimel sügavate juurte peal bakterid, mis rikastavad mulda lämmastikuga. Uba on tavaliselt väga dekoratiivne kultuur, eriti õitsemise ajal. Lehed on suured, karvakestega kaetud. Õied kahesoolised, liblikaõielised, mis koonduvad kokku õisikusse. Noores kaunas on 4-10 seemet. Olenevast sordist, on oa keskmine kasv 5-25 cm.
Ube saab eraldada ka värvi järgi. Isegi kaunade kuju on erinev. Oad eristatakse veel lüdiuba, poolsuhkrulised ja suhkrulised oad.
Lüdiobade kaunad on seestpoolt kaetud paksu pärgamendi kihiga. Poolsuhkrulistel ubadel on kas vähe pärgamenti, või tekib see hiljem ning suhkrulistel ubadel see puudub. Suhkrulistest ubadest hinnatakse sellist uba, mille ubadel puudub lillakas kiud e. "niit".
Kõrge kollane keskhiline aedoa sort. Sparglitüüpi sort ilma kiudeta. Taime kõrgus 190 cm. Kauna pikkus 25-27 cm. Seemned valged. Külv juuni algul
avamaale vahedega 3-4 x 60 cm. Väänkasvulised taimed, vajavad toestamist.
1,0 g = 3-5 seemet.
* Kultuurid liigitatakse kasvu järgi: põõsaskujulised, poollooklevad ja looklevad taimed. Poolpõõsa pikkus võib olla 20-70 cm. Varre pikkus poollookleval taimel ei ületa 1,5 m. Selle eest looklevatel isenditel võib varre pikkus ulatuda kuni 5m ja isegi pikemaks! Eestimaa aedadesse sobib just esimene (poollooklev e.poolpõõsas), kuna see ei karda külma, ning saab kiiremini valmis. Uba on üheaastane taim, hargnevate rohtjate vartega. Nagu kõikidel ubalistel on ka sellel taimel sügavate juurte peal bakterid, mis rikastavad mulda lämmastikuga. Uba on tavaliselt väga dekoratiivne kultuur, eriti õitsemise ajal. Lehed on suured, karvakestega kaetud. Õied kahesoolised, liblikaõielised, mis koonduvad kokku õisikusse. Noores kaunas on 4-10 seemet. Olenevast sordist, on oa keskmine kasv 5-25 cm.
Ube saab eraldada ka värvi järgi. Isegi kaunade kuju on erinev. Oad eristatakse veel lüdiuba, poolsuhkrulised ja suhkrulised oad.
Lüdiobade kaunad on seestpoolt kaetud paksu pärgamendi kihiga. Poolsuhkrulistel ubadel on kas vähe pärgamenti, või tekib see hiljem ning suhkrulistel ubadel see puudub. Suhkrulistest ubadest hinnatakse sellist uba, mille ubadel puudub lillakas kiud e. "niit".
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Aeduba: agrotehnika iseärasused".
Eng.: Climbing French Bean. Suom.: Salkopapu. Sven.: Störskärböna.
